Kas keegi oskab lahti seletada selle fenomeni, kus kaubanduskeskused ei taha, et inimesed seal pikemalt aega veedavad ja selle arvelt rohkem oma raha maha jätavad?

Rocca al Mare piiras tasuta parkimise 2 tunni peale, kuigi ma ei ole aru saanud, et seal suur probleem oleks olnud parkla üle ajamisega, mis vajas lahendamist. Tagatipuks mingi kallim VIP ala ukse ees, mis tühjalt seisab.

Kristiine keskuses tasuta parkimine 2 tundi, pärast seda hakkab mingi raha tiksuma, aga kui ise tähele ei pane ja ära sõitmist miski ei takista, siis saad 50 senti parkimistasu kohta 10 euri väärtuses meeldetuletuse meili peale oma nime ja koduaadressiga EuroParkilt. Kristiine puhul ma vähemalt mõistan, et väiksem parkla kesklinna piiri peal, kuhu äkki tõesti autosid jäetakse linna peale minnes.

See siin pole mingi süü veeretamise katse, eks ise olen loll kui trahvi saan, aga kas kaubanduskeskuste märg unistus pole see, et inimesed seal pigem ajataju kaotavad ja jalutavad poodide vahet tundide viisi ja leiavad aina asju, mida väga ostma peaks? Vahepeal paus kuskil toidutänava peal ja siis edasi.

Eilse kellakeeramisega liikus õhtune tipptund järsult pimedale ajale.

Viimase 15 aasta liiklusõnnetuste statistika põhjal juhtub kellakeeramisele järgneva kahe nädala jooksul õhtusel tipptunnil (16–20) märgatavalt rohkem jalakäijatele otsasõite kui kellakeeramisele eelneva kahe nädala jooksul.

Samas ei ole põhjus tõenäoliselt kellakeeramine iseenesest, vaid see, et õhtune tipptund nihkub järsku pimedale ajale. Kui elaksime aasta ringi nn talveajas, oleks õhtune tipptund pime juba oktoobri algusest.

Tegin ka kaardirakenduse, kus saab uurida kõiki viimase 15 aasta jooksul Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetusi.

Kaardilt saab vaadata õnnetusi nii oma kodukohas kui ka valitud marsruudil, näiteks kodust tööle või kooli.

https://liiklusonnetuste-kaart.vercel.app/

Mida head Sina täna kokkad?

Tervist!

Hiljuti ühe muu teema, mida ma enam leida ei suuda, all tekkis selleteemaline arutelu. Nimelt vähemalt üks kasutaja kirjutas, et jõuksis käib ta üksnes seetõttu, et end vormis hoida. Treeningut ennast ta ei naudi.

Hakkasin siis mõtlema, et kuidas mul endal sellega on. Ise olen seadnud eesmärgiks neli korda nädalas jõusaali jõuda. Sellest on saanud kohustus, mille endale olen loonud. Sõltumatult sellest, kui mõttekas see treeningu seisukohast on, näeb ideaalne nädal välja selline, mil neljapäeva õhtuks on kõik need korrad ära tehtud. Siiski juhtub seda pigem harva.

Üldiselt jõusaali kohale ma hea meelega ei lähe. Pigem sunnin end seda tegema. Edasi sõltub juba harjutusest – mõni meeldib rohkem, mõni vähem. Pärast treeningut on üldjuhul päris hea olla.

Olen muidugi ka hakanud aru saama, et jõusaali külastamine ei saa olla ainukene hobi, millega regulaarselt tegelen.

Mis rahvas arvab - kas see ongi normaalne, et Eestis on on ettevõtteid, kes võtavad ettemaksu (kinkekaardi müügi näol - Apollo näide), siis kõigepealt panevad teenuse mille jaoks see oli ostetud, kinni (O'Learys näitel - lastega sinna piljardit mängima minnes selgus, et oli suletud) ja siis juba 6 kuu möödumisel ütlevad et me jätame nüüd selle raha omale, seda tagasi ei saa ega ka millekski enam kasutada ei saa?
Nende seisukoht: meie tingimustes on nii kirjas, (teisisõnu: ise olid ju loll, et ostsid sellist asja)
Taustast laiemalt: mõnedes Euroopa riikides on see kohtudes ja tarbijavaidlustes läbi käidud ja leitud et rahaline ettemaks firmale ei ole kiirkasutatav toode (nagu raamat, kinoseanss või burger), vaid sisult ette makstud raha - intressi nad jah ei maksa, aga raha ei saa ka süüdimatult endale jätta. On jõutud 5 aasta ja ka Austria puhul isegi 25 aasta mõistliku tähtaegadeni, kui raha peab alles jääma. Kui teenust/poodi enam pole, siis seda nõuda muidugi ei saa, aga siis tulebki raha välja maksta. See on neile antud tasuta likviidne laen, mida ettevõte saab kasutada oma äris.
Juriidika on Eestis ebaselge - kas siin saaks "mõistlikkele lepingutingimustele" (VÕS § 42 lg 1) või "alusetule rikastumisele" (Eesti VÕS § 1028) panustada, on kohtus testimata. Põhimõtteliselt võib vist ka 1 nädala panna kinkekaardile väikeses kirjas ja oma viga kui ei märganud. Tarbijakaitse on Eestis nii halva mainega, et ega ei viitsi nendega tegeleda.
Praktika Eestis minuteada on umbes 1 aasta tavapärane; sealjuures mitmes on olnud hea kogemus, et nad küsimise peale pikendavad seda vajadusel, ja positiivne näide kingitus.ee kelle kaart kehtib mitu aastat ja on ka lihtsalt korduvkasutatav muutmiseks teiseks teenuseks. Apollo 6 kuud on ikka kriminaalne, nende üldkontakt vastas mu vastavale küsimusele, et klienditugi ei tea muud kui et 6 kuud on kirjas ja siis narrivad 1 nädala (sic!) võrra pikendamisega lõppenud kaartide jaoks.

Mis on arvamused ja kogemused? Või noh, lihtsalt hoiatus siis, et hoiduge Apollo kinkekaartidest. Ma ise hoian igatahes kogu sellest poest eemale, kuigi nende kaubal pole iseenesest viga ja kinodega on nad ju meil isegi monopoliks saanud.

Mulle (sh isiklikust kogemusest) tundub, et hoolimatusega meditsiinisüsteemis –ka perearstinduses – on Eestis laiemalt probleeme? Tihti paraku just vanema põlvkonna arstidega? Kas tegu kogemusega või hoolimatusega? Kuidas teie arvamus?

Oleks huvitav lugeda teie arvamusi sellise liikumise kohta.

Minu arvamus on, et Isamaa tõestab sellega järjekordselt, et tema kunagistest põhimõtetest on järel null, ja ainsaks ideoloogiaks on "mis iganes võib hääli tuua, seda me teeme".

Ja ei, ma ei ole mingite teiste parteide fänn. Kõik on ennast täis teinud. Aga Isamaa tundub kuidagi eriti masendav näide populismist ja oportunismist. Reff, kesk, sotsid, ekre — neil kõigil tundub ikkagi veel mingi ideoloogia ka olevat. Mille juurde nad siis loomulikult ka ise populismi ja oportunismi viljelevad. Aga Isamaal on alles jäänud ainult populism ja oportunism. See hiljutine umbusalduse avaldamine valitsusele näiteks. Mis oli ju selge lihtsalt odava populaarsuse kogumine.
Aga nüüd lisaks veel Eesmaa liitumine ... Samas, ega ma ei imesta. Värskelt veel meeles ju, kuidas kõigepealt Tallinnas tehti kampaaniat, et keskerakond võimult eemaldada, ja peale valimisi siis keskiga hoopiski valitsema. Ei imesta. Aga tahaks aru saada veidikenegi. Et kuidas niisugune seltskond saab olla populaarsusreitingutes nii kõrgel.

Postimehes on artikkel internetti ühendatud autodest ning nende võrgusuhtlusest. Selgitatakse:

Enam kui pooled võtsid ühendust domeeniga, mille teadlased liigitasid reklaami, jälgimise või analüütika (ATA) valdkonda kuuluvaks, edastades andmeid sellistele ettevõtetele nagu Alphabet, Amazon, Mapbox, Meta ja teised.

Seejärel on Postimees ise pannud juurde infokastikese, sest AI või reporter leidis, et peaks veel lahti selgitama lühendit ATA. Muidu ju kena mõte, kuid selgitatakse täiesti teist asja, mis kuidagi artikli sisuga kokku ei lähe.

Mis asi on ATA-domeen?

See on andmesalvestuse tehniline mõiste, mis kirjeldab tervikut, kus arvuti või eraldi salvestuskontroller suhtleb ühe või mitme ATA-seadmega. ATA seadme nimetus tleneb omaaegsest IBMi toodetud PC AT arvuteist, kus AT tähendas advanced technology.

Seadmeteks võivad olla kõvakettad, SSD-d, optilised seadmed või nende ühendamiseks vajalikud vaheseadmed. ATA tähendab algselt AT Attachmenti ning ajalooliselt hõlmas paralleelset ATA-liidest ehk IDE-d, tänapäeval kohtab selle järeltulijat enamasti SATA nime all.

Lihtsaim ATA-domeen on arvuti SATA-port, kaabel ja sinna ühendatud SSD. Suuremates serverites võib ATA-domeen olla ühendatud SAS- või SCSI-taristuga, kus spetsiaalne tõlkekiht muudab käsud eri salvestusprotokollide vahel arusaadavaks. Mõiste ei tähista interneti- ega veebidomeeni. See aitab määratleda seadmete rolle, ühendusi ja suhtlusreegleid konkreetses salvestussüsteemis ning lihtsustab selle hilisemat tehnilist analüüsi.

Isegi kui tehisaruga tõlgid ja toodad sisu, siis võiks ju oma teksti vähemalt inimsilmaga ja mõistusega üle lugeda?

Ma tean, et see on vana teema ja selliseid postitusi tehakse viis miljonit korda aastas, aga tahaks teema uuesti läbi käia.

Meie pere ülevaade on selline: 2 täiskasvanut ja 1 pooleteiseaastane laps.

Eelarve on 500 eurot – see tähendab siis poest ostetud toitu, mitte Wolti ja Bolti kulleriteenuseid (mida me kasutame at best 1–2 korda kuus ja mis ei käi toidueelarve sisse).

Meil mõlemal on eraldi Fun Money fond, mida me kasutame omaenda alkoholi, kullerite ja väljaskäimiste jaoks. Näiteks kui viin naise restosse, siis võtan raha sealt, mitte toidukontolt. Või kui kaasa tahab kodus veini rüübata, siis ostab ta selle enda raha eest.

Ostame palju asju kampaaniate raames või vaatame Tarbi Targalt äppist kus on midagi odavam. Peamiselt külastame Coopi. Õppisin alles suvel, et kui sinu igakuiste ostude summa Coopi kauplustes on vähemalt 150 eurot, kehtib sulle personaalne hinnasoodustus 9 tootele. Neid saab vahetada ja sellega saab vahepeal päris häid asju noppida.

Suvel käisin tihti pühapäevahommikuti kauplustes ja selleks ajaks oli paljudele lihadele ale peale pandud. Viskasime need sügavkülma ja võtsime välja pidupäeval.

Kaks korda nädalas prepime toidud ette ja viskame need külmikusse või sügavkülma.

Kui ma vahepeal vaatan eelnevaid postitusi ja näen, et ühe-kahe liikmeline pere paneb pea 800 eurot toidu alla, tekib küsimus, kui palju sellest läheb Woltile ja Boltile? Not judging aga see on olnud silmiavav kogemus.

XoXo, thx

Vabandust, et selline imelik küsimus, aga miks on viimasel ajal nii palju kala reklaame? Kalaga seotud saade? Kas eestlased ei söö piisavalt kala?

Edit: mainin igaks juhuks, et mulle väga meeldib kala ja söön seda tihti. Olen lihtsalt uudishimulik.

Tartus on Holmi pargis, Tallinnas ka kuskil. Pilet 13 euri, kõige põhjal mis nähtud tundub suht lamp ja kiirelt kokku aetud. Also Tartu plakat oli AI virts

Mul on viimasel ajal peas keerelnud üks veidi must mõte.
Huvitav, mida arvaks KAPO või Andmekaitse Inspektsioon sellest, kui ma avaksin e-äriregistri ja laseksin tehisarul sealt massiliselt avalikke andmeid koguda?
Näiteks inimeste nimed, isikukoodid, nendega seotud ettevõtted, ettevõtete aadressid ja aastakäibed. Seejärel koostaksin ühe korraliku Exceli tabeli, kus saaks inimesi sorteerida näiteks nendega seotud ettevõtete käibe, asukoha või muude tunnuste järgi ja postitaks siia.
Põhimõtteliselt oleks tegemist avalikult kättesaadavate andmetega, mis oleksid lihtsalt ühte kohta koondatud ja omavahel seostatud.

E200 ei väsi meid lõbustamast. “Tähtis pole võit, vaid osavõtt!”

Millises toidupoes tuleb keskmine arve kõige odavam? Eeldades et toidukorvis on basic asjad - makaron/riis/tatar, lihakraam, sai, leib, piim jne.

Teenin alla keskmise ja endal pole jaksu market researchi teha.

EDIT: sain vastuse ja tänud teile kes tarbi targalt rakendust soovitasid, uurin sealt.

Ma sain 3 päeva jooksul redditi üldmoderaatorilt (mitte r/eesti) 2 hoiatust - üks neist oli seetõttu, et kasutasin ühte Martin Helme ütlust sarkastilises kontekstis, aga AI seda muidugi ei mõista. Teine selle kommentaari pärast: https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/1xeyjk6/comment/19rmu0ifhf8dd/
Igaks juhuks tsenseerisin ropu sõna ära, sest olin just hoiatuse saanud. Aga AI luges seda teadagi, millena ja bännis 3ks päevaks. Õnneks läks seekord appeal läbi.

Kas teil on midagi sarnast juhtunud? Mäletan, et paar aastat tagasi oli üle redditi modede powertrip, kus paari kuu jooksul blokeeriti mitmest kanalist, sest olin kunagi liitunud mõne vale subredditiga. Ausalt öeldes ei jälgigi kõike, mille liige olen ja ei tea, mis juttu seal aetakse.

Äkki juba on või äkki mõni vibekoodija võiks teha äpi ja veebilehe “SkämmLab”, mis on nagu “LiiklusLab” juhilubadele aga testid võimalike pettuste ja skämmide ära tundmisele igas vormis. Et inimesed saaks ennast harida ja õpiks märkama ja saaks testida ennast ja eriti saata oma vanemaid pereliikmeid sinna. Millised õngitsus tekstid ja emailid välja näevad, millised on fake reklaamid erinevatel platvormidel, kuidas botid kirjutavad, millised on tavalised bottide profiilid, mida vaadata enne e-poest ostmist jne. Klõpsid ja pead arvama ja siis seletus, mida jälgida. Eespool on värskemad sellel kuul/nädalal kuumad olevad pettused.
Testide tegemisel saab ekstra paanikaks soovi korral veel timer juurde lisada.
Võib olla ka koht kuhu valideeritud inimesed saavad kuvatõmmiseid ja pilte saata ja veebilehti jagada kahtlastest asjadest.

Millist varstolmuimejat soovitate? Tahaks, et oleks kerge, aku kestab piisavalt (suur majapidamine), imeb hästi ja võiks märgpuhastuse võimalus olla. Hetkel mingi vanem Philipsi oma ja enamus sodi jääb maha, aku kestab väga vähe ja laeb kaua.

Turumutilt küsin muidugi üle

Pealkirjas- palun infot millistes kauplustes ja tanklates, täpse asukohaga palun, on saadaval Mac Baren ja Pueblo tooteid?

Sigari maja jms on teada, ideaalis oleks Tallinna põhimagistraalide ääres.

Kas see on tõsi, et nüüd on korralik kontroll peal kulleritel? Kuulsin, et nüüd vist bolt tahab iga mingi aja tagant saada selfit kullerist. Kunagi lihtsalt kuulsin, et kulleri kontoaid jagatakse ja sõidus on üldse teised inimesed, see vist enam võimalik pole🤨🤔 Mõtlesin ise ka proovida sõbra kontol ühe päeva ennem kui endale teha konto ära, olen lihtsalt kuulnud kuidas mitmed tuttavad ka teinud samamoodi aga paar a tagasi. (Muidugi kui koos sõita ei oleks probleemi, lihtsalt teeniks vaga vahe)

Võtan siis "kokku"

Mis kontroll on kulleritel väljas pool restorane?

Mis on veel mis peaks teadma?

Kas restos kust toit tuleb, kas seal on ka kontroll?

Tänan kõigile!